Ja täiesti kogemata juhtus see kolimispäev olema sügisene pööripäev! Nagu saalil kombeks, et raisanud ta ka sel korral aega ja see kõik toimus poole päevaga. No tegelikult ideest teostuseni läks ikkagi paar nädalat. Aga see käis nii kähku, et isegi saalisõbrad said sellest teada peaaegu et üleöö. Aga mis ma oskan öelda - saalivaimu stiil!
Siin käib siis nüüd alumise saali kokkupakkimine. Koos põrandatega:
Ja siin saab põrand jälle edasi saalipõrand olla, aga nüüd juba teisel korrusel:
Ka sel korral ei teinud ma seda kõike üksi, vaid sõprade ja perekonna toel - Mari, Marie ja Taavi, Tarmo ja minu issi ja Martin (ja vahepeal mõni laps) olid kõik vapralt tervet saali ja ka kogu põrandat ümberpaigutamas ja noh, niimoodi see läkski - kiirelt ja efektiivselt ja suure armastusega! Kogukonnavaibis! Oma kätega! Nii ilus!
Mari hooldab vaipu!
Nüüd on meil rohkem avarust, aknaid, ruumi ja vaikust kui enne - ja ma ei vahetaks alumise saali aastaid samas mitte millegi vastu! Sealne algus oli täpselt see! Mõnus hoitud helge koobas maja turvaliste seinte vahel. Aga ilmselt olime me kõik valmis nüüd kõrgemale ja rohkem valguse kätte tulema ja vaatama endale ja teistele ja elule hoopis värskema pilguga otsa!
Marta. Foto: Helen Tulp
See tormiline saalialguseenergia on muundunud tasakaalukamaks ja sügavamaks ja omamaks. Saal on kasvanud teadlikumaks ja vanemaks ja kogenumaks. Ja ikka ei saa mööda sellest kui suurt tänutunnet ja rahu ma tunnen igakord, kui saali uksest sisse astun. Ja ma usun, et Sina ka, kui oled seda elu jooksul teinud. Me kõik hoiame oma loomistega seda tõstvat ja toetavat ja helget olemist. Aitäh!
Esimene gongimeditatsioon Tiinaga next level saalis