Suvine pööripäev - peatus ja iseenda kuulamine

Pööripäev ongi käes! Kogu valgus, mis on talvisest pööripäevast alates kogunud jõudu, et näidata meile igasuguseid varjulisemaid kohti nii eneses kui enese ümber, on nüüd suvisel pööripäeval korraga kohal. Päike jääb mõneks päevaks seisma. Ja meie saame otsa vaadata kõigele sellele, mis nüüd on ja kus me oleme. Olles samal ajal ise ka sellest valgusest laetud, väge ja jõudu täis nagu loodus. Puhas ja ilus kohalolemise ja kõige kogemise aeg. Vastuvõtmiseaeg. Ja siis selle kõige pealt edasi minemise aeg.

Ülilus, mu meelest, et meie kultuuris on pööriaeg-jaaniaeg siiani looduses ja õues olemise aeg. Isegi kui kõik ei mõtle sellele. Ikkagi hoiame ühendust tulega, õhuga, maaga ja veega (kui ujuma ei lähe, siis vihm aitab  (või mõnel joogid..)).

Nii et ma soovin meile vaimustavaid ja kogu kehast ja hingest kogetud hetki omade ja looduse keskel nii, et need saavad endasse salvestatud: paljajalu murul lippamist ja nii läbi taldade maasse pingete vabastamist; enese täitmist varvaste ja sõrmeotsteni õitest ja elust täidlase suveõhuga; vägevat lõket, kus kõik jama ära põletada ja kust saada inspikat julguseks olla selline nagu oled; ja vihma asemel puhastavat järve või merre või jõkke viskumist (aga kui ka peaks vihm olema, siis selles saab ju ka täiega tantsida! Nagu see sidrunite lugu, et kes kurdab ja kes teeb limonaadi, eks!)

Ja üks mõte, mis eile tuli: mida rohkem iseend kuulata ja usaldada ja selle hea tundega vaikselt ära harjuda, mis siis alati peale tuleb, kui päriselt teha nii nagu keha ja hing soovivad (ma mõtlen seda päris-päris sisetunnet, mida täies enesega ühenduses kogeda saab, mis ei põhine egol ja traumadel ja pimedatel ihadel), kui saada mitmeid kordi seda kogemust, kuidas elu siis seda toetama hakkab, hakkab järjest vähem huvitama, mida inimesed ümberringi arvavad - see mõnus ükskõiksus kaasneb nagu boonusena. Ja elus saab olema palju vähem mõttetut pinget. Sest mitte miski ei kaalu üles seda kasvavat kerguse ja usalduse ja rahulolu tunnet, mis iseenda sisetunde järgi elamisega kaasa tuleb. Rääkimata inimestest ja olukordadest, mis selle vaibiga haakuvad ja end ilmutama hakkavad. Aho, pööriaeg! Rohkelt mõistmist ja taipamisi ja elusat jaani!